Thursday, October 20, 2011

Ülesanne 7

Kodutöö kaks oli kõige keerulisem ülesanne, sest kui ei ole varem kokku puutunud arvuti süsteemidega ja kodulehe tegemiseks vajalike mõistetega, siis on see ikka suur pusimine. Õnneks saime loengus ka läbi teha kodulehe külje. Kuid kodus täiesti nullist alates ei olnud see üldsegi mitte lihtne, mitmeid tunde pusimist, öid lugemist ja arusaamist, kuhu mingi kood minema peab, kust leida taustavärv/pilt, kuidas see saada sinna jne. See oli raske. Kui pea enam tõesti ei võtnud, siis küsisin abi ning mulle seletati, kuidas mingit asja saab, mis tähendab, mis on õige koht. Lõpuks hakkas see kodulehe tegmise süsteem selgeks saama, muidugi ei saa ju oodata, et oleksin kohe proff, kes teeb kodulehe ilma vigadeta. Aga vead ongi need, millest õpitakse. Uuurisin ja lugesin palju kodulehe tegemiseks vajaminevaid materjale, vahest tundus, et kirjas on küll, kuidas tegema peab, kuid praktikas ei tulnud see üldse välja ja siis tuli jälle otsida ja vaadata, mida võiks muuta.

Oootused kursusele?

Mina ootasin natuke teistsugust sisu, kodulehe tegemine oli mulle suureks üllatuseks. Oootasin rohkem kontkattunde aga võib-olla oligi hea, et sai iseseivalt teha kodutöid.

Ettepanekud - mina arvan, et kodutööde juures oleks pidanud olema konkreetsed nõuded, mida meilt oodatakse, sest ei osanud arvata, et oleks vaja näiteks pilte lisada või siis põhjendada, miks ma valisin just need kaks abivahendit jne. täpsemaid juhiseid oleks vaja olnud.

Wednesday, October 19, 2011

Virtuaalkogukond

Ma valisin virtuaalkogukonnaks Toidutare.ee lehekülje. Nimetatud veebilehele saab pilgu peale visata siit. Valisin selle lehekülje just seetõttu, et käin pidevalt seal uurimas/avastamas uusi toidumaailma retsepte ja muud huvitavat. Sellelt lehelt saab kindlasti abi algaja söögitegija. Sealt võib leida palju toite, mis inspireerivad inimest uute toitude genereerimisel.

Mina arvan, et see leht on mõeldud eelkõige selle jaoks, et kokku koguda palju erinevaid retsepte, mida inimsed on ise välja mõelnud, et neid siis teistega jagada. Teiseks põhjuseks võib olla see, et sealt saab abi alles süüa tegema õppinud inimene. Peale retseptide, leiab seal ka seletusi, mis mingi koostisosa on, mille jaoks kasutatakse jne. Mis on veel positiivne, on see, et on võimalik lugeda tervisliku toitumise kohta jne.

Olles toidutare kasutaja on võimalik ka foorumites käia ning jagada oma teadmisi, kogemusi ja muud huvitavat. Lehekülje retseptiribriik meeldib mulle seetõttu, et on süsteemne, st et toidud on ära jagatud kategooriate järgi (nt hommikusöögid, praed, magustoidud, rahvusköögid jne).

Mis on veel hea, on see, et retseptide alla saavad kasutajad kommentaare jätta ehk siis väike tagasiside, kuidas tehtu välja tuli, kas maitses, oli kerge teha, kas retseptis esines ebakõlasid jne.Ka on võimalus esitada küsimusi oma ala ekspertidele! Lehelt leiab veel palju huvitavat, näiteks on olemas nipinurk (nt üks nipp Toidutare meeskonnalt: Kasuta ostetud kaerahelbeid kiiresti ära, kuna helvestes sisalduv rasv räästub ja helbed muutuvad kibekaks.), nurk töökuulutustele ning rubriik targad tabelid, kus on võimalik leida vastuseid mahuühikute, massiühikute ja muu sinna valdkonda kuuluva kohta. Lehelt võib leida lõputult palju erinevaid valdkondi.


Toidutare veebikeskkonnas on võimalik kommenteerida kõigil inimestel, st nad võivad kasutada varjunimesid ehk siis nad on anonüümsed. Kuid veebikeskond on kehtestanud reeglid, et roppusi ja muid solvavaid väljendeid kasutades, kustutatakse kommentaarid ära.


Ma leian, et veebileht on kasulik meile kõigile ja kindlasti soovitan ka teistele seal ringi vaatamas käia ;)

Thursday, October 13, 2011

Kodutöö V

Carita koduleht

Ma siis püüan analüüsida Carita kodulehte.


Carita koduleht on väga hästi kujundatud. Mulle meeldib kodulehe taust, mis on pruuni värvi ning tekst on helepruunil taustal, mis teeb teksti lugemise selgemaks/paremaks. Ka pilt on hästi pandud, ei ole liiga suur ega väike, piisavalt suur ning ei jää jalgu.


Teema valikul on Carita lähtunud sellest, et tal endal on ka Tiibeti Mastif. Mis mulle meeldib, on see, et tal on pilte oma koerast. Seega piltide litsenseerimis küsimust ei teki.


Tagasitulles kodulehe analüüsi juurde, siis on seal olemas viited, kust leiab rohkem informatsiooni (peale klikates). Samuti on lehekülg oma vahel lingitud, mis teeb kodulehel liikumise sujuvamaks. Pääseb ilusti edasi ja tagasi. Ainuke, mis võiks olla tesitmoodi linkimse puhul, on see, et "Teine lehekülg" ja "kolmas lehekülg" asemel võiks olla järgmise lehe märksõna ("välimus" jne). Samas ei oska ma hinnata seda erivajadusega inimese seisukohat, võib-olla neile on just parem, et on kirjas teine "teine lehekülg", sest see teeb arusaadavamaks, et infot on veel.

Algaja kohta on leht väga hästi tehtud, mulle eeskujuks, sest minul endal koduleht nii hästi välja ei tulnud.

Leht valideerus, niiet laht on ligipääsetav igale brauserile ning ma arvan, et ka erivajadustega inimene saab seal kodulehel viibides kenasti hakkama.


Kasutatud allikad:

Hindamise alus: Kikkas,K(2009)Ligipääsetav Internet. Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed.Loengumaterjal. Tallinna Ülikool

Monday, October 10, 2011

kodutöö IV








Valisin need kaks tugitehnoloogia aparaati seetõttu, kuna mind ennast huvitavad asjad, mis on seotud vaegnägijatega ning need kaks masinat tundusid just sellised, mis võiksid olla vajalikud inimestele, kellel on nägemis erivajadus.

Ekraanilugeja (alumisel pildil) on tarkvarasüsteem, mis püüab tuvastada ekraanile kirjutatud teksti. Tulemus saadetakse kas kõnesüntesaatorile, punktkirjamonitorile või -printerile. See on mõeldud nägemisvaegustega inimestele, et nad saaksid samuti tunda ennast ühiskonda kaasatuna ja selleks, et teha erinevaid toiminguid ( näiteks lugeda uudiseid, teha kodutöid jms selle abil) .


Ekraanisuurenduse (ülemisel pildil) puhul kasutakse tarkvaralahendusi, mis töötavad niinimetatud virtuaalluubi põhimõttel, see tähendab, et vajalikku ekraaniosa suurendatakse (tavaliselt suurendatakse kirja 2-16 korda). Ekraanisuurendus on mõeldud selleks, et vaegnägijal oleks parem seda lugeda.


Võrreldes ekraanisuurendusega on ekraanilugeja kommertstarkvara, mida on võimalik kasutada paljude programmidega, näiteks Emacspeak (mis sobib erinevatele operatsioonisüsteemidele), Speakup, Windows XP, MacOS X-le. Samas ei pruugi kõik operatsioonisüsteemid sobida erinevate tarkvaradega. Samal ajal on ekraanisuurendus peamiselt kasutatav Windowsi tarkvaraga ja ka Linuxi tarkvara. Mis veel on erinevus, on see, et Ekraanisuurenduse tarkvara võib olla tasuline, kuid samal ajal Ekraanilugeja jaoks vajaminev tarkvara on uuemates arvutites juba olemas (kuigi takituseks võib saada arvutite hind, eriti just Maci oma).


Ekraanilugeja kõnesüntesaatori kõnesüntees on üldiselt saadaval neis keeltes, mida tootja välja pakub ning hetkel on asja eestindamine alles algusjärgus, kuid õnneks toetab kõnesüntesaator soome keele hääldust, mis tähendab seda, et seda on võimalik kohandada eesti keelega.


Ekraanisuurendaja probleemiks on suurendusfaktori korral, see et pilt muutub koledaks, karvaseks ning teksti on raske lugeda, mistõttu ekraanisuurendaja on kvaliteetsem ja paremini kasutatav (just heliväljundi tõttu) ning samuti on see vähem aeganõudev. Mis veel ekraanisuurendaja kahjuks räägib on see, et mõni programm üritab automaatselt fokuseeruda enda arvates kõige tähtsamale ekraaniobjektile kuigi kasutaja sooviga ei pruugi see kokku langed.



Tuesday, September 27, 2011

IT ja erivajadused

Tänapäeval on tehnika muutunud inimeste elu lahutamatuks osaks. Ilma selleta oleks raske hakkama saada, sest seda vajame me samamoodi nagu õhku, vett ja toitu. Tehnika arenengu käigus kujunes välja teadusharu informaatika, mille abil on loodud toimiv veebikeskonna süsteem ja palju muud vajaliku. Eriti oluline on selle olemasolu erivajadustega inimestele, sest see annab neile võimaluse elust osa saada, olla iseseisvam, jagada oma mõtteid jne.


IT on avanud erivajadustega inimestele palju uksi. Tänu sellele ollakse ühiskonda palju enam kaasatud ning julgetakse avaldada oma ideid. Näiteks on loodud palju erinevaid tugisüsteeme, mis on muutnud puuetega inimeste palju elu kergemaks ja täisväärtuslikumaks. Loomulikult ei ole tugisüsteemide olemasolu nii lilleline kui võiks arvata, sest nagu on teada, siis tasuta lõunaid ei ole olemas. Tugisüsteeme ei pruugi kõik abivajajad kätte saada, kuna neil puuduvad selleks materiaalsed võimalused.


Samamoodi on oluline fakt see, et Internett on aidanud kaasata puuetega inimesi füüsiliselt erinevatesse keskkondadesse. Nüüd on võimalus leida informatsiooni kiirelt ja mugavalt, ilma, et peaks kodust lahkuma, sest paljudel ei ole tagatud ligipääsu erinevatele teenustele väli -ja sisekeskondades (nt pangaautomaadid, sissepääs erinevatesse asutustesse jne). Näiteks võib tuua Tallinna Ülikooli pea-ja keelte maja. Seal ei ole võimalik rattastooli inimesel liigelda, sest puuduvad kohandused nin just seetõttu on hea, et on loodud erinevaid võrgusüsteeme (e-õpe, videoloengud jne), mille abil saab erivajadusega inimene osaleda ümbritsevas keskkonnas.


Infotehnoloogia arengu olemasolu on vajalik ka spetsialistidele, kes tegelevad erivajadustega inimestega. On loodud palju erinevaid õppeprogramme, tarkvarasid, meditsiinaparatuure, millega on septsialistil kergem opereeida ning orienteeruda nii nimetatud patsendiga koostööd tehes.


Ka meelelahutus on muutunud kättesaadavamaks, mis mõnikümend aastat tagasi võis olla lausa võimatu. Puuetega inimene saab kasutada erinevaid interneti rakendusi, leida informatisooni erinevate südmuste kohta jne. Läbi selle on puuetega inimesel võimalik ennast tunda kui samaväärset teistega.


Mida aeg edasi, seda enam võib märgata, kui vajalik on infotehnoloogia erivajadustega inimestele, sest seeläbi on võimalik neil ennast teostada, avaldada oma mõtteid, olla kaasatud ühiskonda.

Thursday, September 15, 2011

Ülesanne 2

Minu esimene veebileht
Veebilehtede standardite looja w3c.org
Lehtede valideerumist saab kontrollida aadressile validator.W3C.org
Mis on server?

Arvutit või seade, mis haldab võrgustiku allikaid. (http://www.webopedia.com/TERM/S/server.html)



Mis on staatiline ja dünaamiline www-dokument?


Staatiline dokument kirjutatakse reaalsuses valmis tervikuna ning hiljem saab selle sisu muuta vaid otse HTML-koodiga tegutsedes ning faili reaalselt uuendades. Selline fail on serveris alati olemas just sellisel kujul, nagu teda kasutajale kuvatakse.
Dünaamiline www-dokument genereeritakse serveri poolt reaalajas alles siis, kui keegi soovib antud dokumenti vaadata. Informatsiooni paneb kokku programm, mis kasutab selleks kas andmebaasi ja/või väga paljusid erinevaid faile.(http://www.interneti.info/artiklid/eeldused)

Mis on W3C?

W3 või W3C on lühend ingliskeelsetest sõnadest World Wide Web Consortium. Tegemist on organisatsiooniga, mis loob ühtseid standardeid www-tehnoloogiatele. Sellise tegevuse eesmärgiks on, et Internetis leiduv materjal oleks kättesaadav kõigile soovijaile. Lingi leiab viidete osas! (http://www.interneti.info/artiklid/eeldused)


Kasutatud allikad:
http://www.interneti.info/artiklid/eeldused/
http://www.webopedia.com/TERM/S/server.html

Thursday, September 8, 2011

Ülesanne 1

Mis on puue ehk erivajadus?

Eesti Invapoliitika üldkonseptsioonis esitatud mõiste järgi on sõna "puue" inimese mõne anatoomilise, füsioloogilise või psühholoogilise struktuuri või funktsiooni kaotusest või kõrvalkaldest tekkinud. (http://www.vedur.ee, 11.09. 2011)

Puuet võib mõsita kui tabu, eluviisi, tervisehäiret ja ühiskonna probleemi.

Puue kui tabu.

Puuet on läbi aegade käsitletud erinevalt. Puudega inimesestele on tihtipeale külge poogitud erinevaid nimetusi, näiteks lombakas, puupea, ükssilm jne. See on märk sellest, et inimestele meeldib teisi sildistada ehk siis kes ei ole nende sugune, on normist kõrvalekladuv ehk hälvik. Nõukogude Liidu ajal näiteks erivajadustega inimesi ei eksisteerinud ja ilmselt on see kaasa aidanud sellele, et meie ühiskonnas on endiselt mingisugune tõrge (puudega inimest vaadatakse kui nniöelda teistsugust).

Esmane määratlemine toimus pikka aega kriteeriumi "tal on midagi puudu" - pole jalga, ei näe, ei kuule . (Kikkas, 2009)

Puue kui tervisehäire.

Renessanssiperioodist kuni uusajani muutus arusaamaks, et puuded on “mehhanisimi haired” ehk puuetega inimesed on katki. (Kikkas, 2009)
19.sajandi teasel poolel ja 20.sajandi alguses sai domineerivaks suunaks esile kerkinud eugeenikaliikumine ehk ühiskonna parandamine (puuetega inimesed viidi niiöelda silma alt ära. (Kikkas, 2009)

Võime öelda, et puue on tervishäire ja üleüldse kõik haigused, mida inimesed põevad, kas siis selle haigusperioodi ajal ei saaks inimesi kutsuda erivajadusega inimeseks? Mina arvan, et saab, kuna, siis on vajadus rohkema tähelepanu ja hoolitsuse järgi.


Puue kui ühiskonna probleem.


Eestis kehtib ametliku dokumendina “ Eesti Invapoliitika Üldkonseptsioon”, mille on välja arendanud ÜRO 1988ndal aasta “puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standartreegilitest”
Selles dokumendis on kirjeldatud kolme üksteisega seotud mõistet nagu “vaegus” , “puue”, “invaliidsus” (inglise keeles “disability”, “impairment” ja “handcap”). Need mõisted on nii inglise kui eesti keeles segased, kuid üldiselt vastavad nad järgmistele aspektidele:
• Puht-füsioloogiline
• Funktsionaalne
• Sotsiaalne (Kikkas, 2009)

Mina arvan, et puue on olnud läbi agede ühiskonna probleem, sest vastasel juhul ei oleks selle varjamisega minevikus vaeva nähtud või siis täna uusi lahendusi otsitud, kuidas saaks muuta erivajadustega inimeste elukvaliteeti paremaks, mugavamaks.


Puue kui eluviis.

Tänapäeval on ühsikond muutunud sallivamaks ning ka paljud puuetega inimesed ei suhtu oma erivajadusse traagikaga, vaid võtavd seda kui elu osa. Puuetega inimesed võivad moodustada täiesti oma enda kultuuri (näiteks pimedad, kurdid jne). (Kikkas, 2009)



Kasutatud allikad:


K. Kikkas, 2009, Loeng. Sissejuhatus teemasse: Erivajadused läbi aegade
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Sissejuhatus_teemasse:_erivajadused_läbi_aegade

Saade Puutepunkt. Mis on puue?
http://www.vedur.ee/puutepunkt/?id=37&op=body