IT ja erivajadused

Tänapäeval on tehnika muutunud inimeste elu lahutamatuks osaks. Ilma selleta oleks raske hakkama saada, sest seda vajame me samamoodi nagu õhku, vett ja toitu. Tehnika arenengu käigus kujunes välja teadusharu informaatika, mille abil on loodud toimiv veebikeskonna süsteem ja palju muud vajaliku. Eriti oluline on selle olemasolu erivajadustega inimestele, sest see annab neile võimaluse elust osa saada, olla iseseisvam, jagada oma mõtteid jne.

IT on avanud erivajadustega inimestele palju uksi. Tänu sellele ollakse ühiskonda palju enam kaasatud ning julgetakse avaldada oma ideid. Näiteks on loodud palju erinevaid tugisüsteeme, mis on muutnud puuetega inimeste palju elu kergemaks ja täisväärtuslikumaks. Loomulikult ei ole tugisüsteemide olemasolu nii lilleline kui võiks arvata, sest nagu on teada, siis tasuta lõunaid ei ole olemas. Tugisüsteeme ei pruugi kõik abivajajad kätte saada, kuna neil puuduvad selleks materiaalsed võimalused.

Samamoodi on oluline fakt see, et Internett on aidanud kaasata puuetega inimesi füüsiliselt erinevatesse keskkondadesse. Nüüd on võimalus leida informatsiooni kiirelt ja mugavalt, ilma, et peaks kodust lahkuma, sest paljudel ei ole tagatud ligipääsu erinevatele teenustele väli -ja sisekeskondades (nt pangaautomaadid, sissepääs erinevatesse asutustesse jne). Näiteks võib tuua Tallinna Ülikooli pea-ja keelte maja. Seal ei ole võimalik rattastooli inimesel liigelda, sest puuduvad kohandused nin just seetõttu on hea, et on loodud erinevaid võrgusüsteeme (e-õpe, videoloengud jne), mille abil saab erivajadusega inimene osaleda ümbritsevas keskkonnas.

Infotehnoloogia arengu olemasolu on vajalik ka spetsialistidele, kes tegelevad erivajadustega inimestega. On loodud palju erinevaid õppeprogramme, tarkvarasid, meditsiinaparatuure, millega on septsialistil kergem opereeida ning orienteeruda nii nimetatud patsendiga koostööd tehes.

Ka meelelahutus on muutunud kättesaadavamaks, mis mõnikümend aastat tagasi võis olla lausa võimatu. Puuetega inimene saab kasutada erinevaid interneti rakendusi, leida informatisooni erinevate südmuste kohta jne. Läbi selle on puuetega inimesel võimalik ennast tunda kui samaväärset teistega.

Mida aeg edasi, seda enam võib märgata, kui vajalik on infotehnoloogia erivajadustega inimestele, sest seeläbi on võimalik neil ennast teostada, avaldada oma mõtteid, olla kaasatud ühiskonda.

veebileht

minu veebileht

Ülesanne 2

Minu esimene veebileht
Veebilehtede standardite looja w3c.org
Lehtede valideerumist saab kontrollida aadressile validator.W3C.org

Mis on server?

Arvutit või seade, mis haldab võrgustiku allikaid. (http://www.webopedia.com/TERM/S/server.html)



Mis on staatiline ja dünaamiline www-dokument?

Staatiline dokument kirjutatakse reaalsuses valmis tervikuna ning hiljem saab selle sisu muuta vaid otse HTML-koodiga tegutsedes ning faili reaalselt uuendades. Selline fail on serveris alati olemas just sellisel kujul, nagu teda kasutajale kuvatakse.
Dünaamiline www-dokument genereeritakse serveri poolt reaalajas alles siis, kui keegi soovib antud dokumenti vaadata. Informatsiooni paneb kokku programm, mis kasutab selleks kas andmebaasi ja/või väga paljusid erinevaid faile.(http://www.interneti.info/artiklid/eeldused)

Mis on W3C?

W3 või W3C on lühend ingliskeelsetest sõnadest World Wide Web Consortium. Tegemist on organisatsiooniga, mis loob ühtseid standardeid www-tehnoloogiatele. Sellise tegevuse eesmärgiks on, et Internetis leiduv materjal oleks kättesaadav kõigile soovijaile. Lingi leiab viidete osas! (http://www.interneti.info/artiklid/eeldused)


Kasutatud allikad:
http://www.interneti.info/artiklid/eeldused/
http://www.webopedia.com/TERM/S/server.html

Ülesanne 1

Mis on puue ehk erivajadus?

Eesti Invapoliitika üldkonseptsioonis esitatud mõiste järgi on sõna "puue" inimese mõne anatoomilise, füsioloogilise või psühholoogilise struktuuri või funktsiooni kaotusest või kõrvalkaldest tekkinud. (http://www.vedur.ee, 11.09. 2011)

Puuet võib mõsita kui tabu, eluviisi, tervisehäiret ja ühiskonna probleemi.

Puue kui tabu.

Puuet on läbi aegade käsitletud erinevalt. Puudega inimesestele on tihtipeale külge poogitud erinevaid nimetusi, näiteks lombakas, puupea, ükssilm jne. See on märk sellest, et inimestele meeldib teisi sildistada ehk siis kes ei ole nende sugune, on normist kõrvalekladuv ehk hälvik. Nõukogude Liidu ajal näiteks erivajadustega inimesi ei eksisteerinud ja ilmselt on see kaasa aidanud sellele, et meie ühiskonnas on endiselt mingisugune tõrge (puudega inimest vaadatakse kui nniöelda teistsugust).

Esmane määratlemine toimus pikka aega kriteeriumi "tal on midagi puudu" - pole jalga, ei näe, ei kuule . (Kikkas, 2009)

Puue kui tervisehäire.

Renessanssiperioodist kuni uusajani muutus arusaamaks, et puuded on “mehhanisimi haired” ehk puuetega inimesed on katki. (Kikkas, 2009)
19.sajandi teasel poolel ja 20.sajandi alguses sai domineerivaks suunaks esile kerkinud eugeenikaliikumine ehk ühiskonna parandamine (puuetega inimesed viidi niiöelda silma alt ära. (Kikkas, 2009)

Võime öelda, et puue on tervishäire ja üleüldse kõik haigused, mida inimesed põevad, kas siis selle haigusperioodi ajal ei saaks inimesi kutsuda erivajadusega inimeseks? Mina arvan, et saab, kuna, siis on vajadus rohkema tähelepanu ja hoolitsuse järgi.


Puue kui ühiskonna probleem.

Eestis kehtib ametliku dokumendina “ Eesti Invapoliitika Üldkonseptsioon”, mille on välja arendanud ÜRO 1988ndal aasta “puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standartreegilitest”
Selles dokumendis on kirjeldatud kolme üksteisega seotud mõistet nagu “vaegus” , “puue”, “invaliidsus” (inglise keeles “disability”, “impairment” ja “handcap”). Need mõisted on nii inglise kui eesti keeles segased, kuid üldiselt vastavad nad järgmistele aspektidele:
• Puht-füsioloogiline
• Funktsionaalne
• Sotsiaalne (Kikkas, 2009)

Mina arvan, et puue on olnud läbi agede ühiskonna probleem, sest vastasel juhul ei oleks selle varjamisega minevikus vaeva nähtud või siis täna uusi lahendusi otsitud, kuidas saaks muuta erivajadustega inimeste elukvaliteeti paremaks, mugavamaks.


Puue kui eluviis.

Tänapäeval on ühsikond muutunud sallivamaks ning ka paljud puuetega inimesed ei suhtu oma erivajadusse traagikaga, vaid võtavd seda kui elu osa. Puuetega inimesed võivad moodustada täiesti oma enda kultuuri (näiteks pimedad, kurdid jne). (Kikkas, 2009)



Kasutatud allikad:

K. Kikkas, 2009, Loeng. Sissejuhatus teemasse: Erivajadused läbi aegade
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Sissejuhatus_teemasse:_erivajadused_läbi_aegade

Saade Puutepunkt. Mis on puue?
http://www.vedur.ee/puutepunkt/?id=37&op=body