Ülesanne 1

Mis on puue ehk erivajadus?

Eesti Invapoliitika üldkonseptsioonis esitatud mõiste järgi on sõna "puue" inimese mõne anatoomilise, füsioloogilise või psühholoogilise struktuuri või funktsiooni kaotusest või kõrvalkaldest tekkinud. (http://www.vedur.ee, 11.09. 2011)

Puuet võib mõsita kui tabu, eluviisi, tervisehäiret ja ühiskonna probleemi.

Puue kui tabu.

Puuet on läbi aegade käsitletud erinevalt. Puudega inimesestele on tihtipeale külge poogitud erinevaid nimetusi, näiteks lombakas, puupea, ükssilm jne. See on märk sellest, et inimestele meeldib teisi sildistada ehk siis kes ei ole nende sugune, on normist kõrvalekladuv ehk hälvik. Nõukogude Liidu ajal näiteks erivajadustega inimesi ei eksisteerinud ja ilmselt on see kaasa aidanud sellele, et meie ühiskonnas on endiselt mingisugune tõrge (puudega inimest vaadatakse kui nniöelda teistsugust).

Esmane määratlemine toimus pikka aega kriteeriumi "tal on midagi puudu" - pole jalga, ei näe, ei kuule . (Kikkas, 2009)

Puue kui tervisehäire.

Renessanssiperioodist kuni uusajani muutus arusaamaks, et puuded on “mehhanisimi haired” ehk puuetega inimesed on katki. (Kikkas, 2009)
19.sajandi teasel poolel ja 20.sajandi alguses sai domineerivaks suunaks esile kerkinud eugeenikaliikumine ehk ühiskonna parandamine (puuetega inimesed viidi niiöelda silma alt ära. (Kikkas, 2009)

Võime öelda, et puue on tervishäire ja üleüldse kõik haigused, mida inimesed põevad, kas siis selle haigusperioodi ajal ei saaks inimesi kutsuda erivajadusega inimeseks? Mina arvan, et saab, kuna, siis on vajadus rohkema tähelepanu ja hoolitsuse järgi.


Puue kui ühiskonna probleem.

Eestis kehtib ametliku dokumendina “ Eesti Invapoliitika Üldkonseptsioon”, mille on välja arendanud ÜRO 1988ndal aasta “puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standartreegilitest”
Selles dokumendis on kirjeldatud kolme üksteisega seotud mõistet nagu “vaegus” , “puue”, “invaliidsus” (inglise keeles “disability”, “impairment” ja “handcap”). Need mõisted on nii inglise kui eesti keeles segased, kuid üldiselt vastavad nad järgmistele aspektidele:
• Puht-füsioloogiline
• Funktsionaalne
• Sotsiaalne (Kikkas, 2009)

Mina arvan, et puue on olnud läbi agede ühiskonna probleem, sest vastasel juhul ei oleks selle varjamisega minevikus vaeva nähtud või siis täna uusi lahendusi otsitud, kuidas saaks muuta erivajadustega inimeste elukvaliteeti paremaks, mugavamaks.


Puue kui eluviis.

Tänapäeval on ühsikond muutunud sallivamaks ning ka paljud puuetega inimesed ei suhtu oma erivajadusse traagikaga, vaid võtavd seda kui elu osa. Puuetega inimesed võivad moodustada täiesti oma enda kultuuri (näiteks pimedad, kurdid jne). (Kikkas, 2009)



Kasutatud allikad:

K. Kikkas, 2009, Loeng. Sissejuhatus teemasse: Erivajadused läbi aegade
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Sissejuhatus_teemasse:_erivajadused_läbi_aegade

Saade Puutepunkt. Mis on puue?
http://www.vedur.ee/puutepunkt/?id=37&op=body