Ülesanne 7

Kodutöö kaks oli kõige keerulisem ülesanne, sest kui ei ole varem kokku puutunud arvuti süsteemidega ja kodulehe tegemiseks vajalike mõistetega, siis on see ikka suur pusimine. Õnneks saime loengus ka läbi teha kodulehe külje. Kuid kodus täiesti nullist alates ei olnud see üldsegi mitte lihtne, mitmeid tunde pusimist, öid lugemist ja arusaamist, kuhu mingi kood minema peab, kust leida taustavärv/pilt, kuidas see saada sinna jne. See oli raske. Kui pea enam tõesti ei võtnud, siis küsisin abi ning mulle seletati, kuidas mingit asja saab, mis tähendab, mis on õige koht. Lõpuks hakkas see kodulehe tegmise süsteem selgeks saama, muidugi ei saa ju oodata, et oleksin kohe proff, kes teeb kodulehe ilma vigadeta. Aga vead ongi need, millest õpitakse. Uuurisin ja lugesin palju kodulehe tegemiseks vajaminevaid materjale, vahest tundus, et kirjas on küll, kuidas tegema peab, kuid praktikas ei tulnud see üldse välja ja siis tuli jälle otsida ja vaadata, mida võiks muuta.

Oootused kursusele?

Mina ootasin natuke teistsugust sisu, kodulehe tegemine oli mulle suureks üllatuseks. Oootasin rohkem kontkattunde aga võib-olla oligi hea, et sai iseseivalt teha kodutöid.

Ettepanekud - mina arvan, et kodutööde juures oleks pidanud olema konkreetsed nõuded, mida meilt oodatakse, sest ei osanud arvata, et oleks vaja näiteks pilte lisada või siis põhjendada, miks ma valisin just need kaks abivahendit jne. täpsemaid juhiseid oleks vaja olnud.

Virtuaalkogukond

Ma valisin virtuaalkogukonnaks Toidutare.ee lehekülje. Nimetatud veebilehele saab pilgu peale visata siit. Valisin selle lehekülje just seetõttu, et käin pidevalt seal uurimas/avastamas uusi toidumaailma retsepte ja muud huvitavat. Sellelt lehelt saab kindlasti abi algaja söögitegija. Sealt võib leida palju toite, mis inspireerivad inimest uute toitude genereerimisel.

Mina arvan, et see leht on mõeldud eelkõige selle jaoks, et kokku koguda palju erinevaid retsepte, mida inimsed on ise välja mõelnud, et neid siis teistega jagada. Teiseks põhjuseks võib olla see, et sealt saab abi alles süüa tegema õppinud inimene. Peale retseptide, leiab seal ka seletusi, mis mingi koostisosa on, mille jaoks kasutatakse jne. Mis on veel positiivne, on see, et on võimalik lugeda tervisliku toitumise kohta jne.

Olles toidutare kasutaja on võimalik ka foorumites käia ning jagada oma teadmisi, kogemusi ja muud huvitavat. Lehekülje retseptiribriik meeldib mulle seetõttu, et on süsteemne, st et toidud on ära jagatud kategooriate järgi (nt hommikusöögid, praed, magustoidud, rahvusköögid jne).

Mis on veel hea, on see, et retseptide alla saavad kasutajad kommentaare jätta ehk siis väike tagasiside, kuidas tehtu välja tuli, kas maitses, oli kerge teha, kas retseptis esines ebakõlasid jne.Ka on võimalus esitada küsimusi oma ala ekspertidele! Lehelt leiab veel palju huvitavat, näiteks on olemas nipinurk (nt üks nipp Toidutare meeskonnalt: Kasuta ostetud kaerahelbeid kiiresti ära, kuna helvestes sisalduv rasv räästub ja helbed muutuvad kibekaks.), nurk töökuulutustele ning rubriik targad tabelid, kus on võimalik leida vastuseid mahuühikute, massiühikute ja muu sinna valdkonda kuuluva kohta. Lehelt võib leida lõputult palju erinevaid valdkondi.

Toidutare veebikeskkonnas on võimalik kommenteerida kõigil inimestel, st nad võivad kasutada varjunimesid ehk siis nad on anonüümsed. Kuid veebikeskond on kehtestanud reeglid, et roppusi ja muid solvavaid väljendeid kasutades, kustutatakse kommentaarid ära.

Ma leian, et veebileht on kasulik meile kõigile ja kindlasti soovitan ka teistele seal ringi vaatamas käia ;)

Kodutöö V

Carita koduleht

Ma siis püüan analüüsida Carita kodulehte.

Carita koduleht on väga hästi kujundatud. Mulle meeldib kodulehe taust, mis on pruuni värvi ning tekst on helepruunil taustal, mis teeb teksti lugemise selgemaks/paremaks. Ka pilt on hästi pandud, ei ole liiga suur ega väike, piisavalt suur ning ei jää jalgu.

Teema valikul on Carita lähtunud sellest, et tal endal on ka Tiibeti Mastif. Mis mulle meeldib, on see, et tal on pilte oma koerast. Seega piltide litsenseerimis küsimust ei teki.

Tagasitulles kodulehe analüüsi juurde, siis on seal olemas viited, kust leiab rohkem informatsiooni (peale klikates). Samuti on lehekülg oma vahel lingitud, mis teeb kodulehel liikumise sujuvamaks. Pääseb ilusti edasi ja tagasi. Ainuke, mis võiks olla tesitmoodi linkimse puhul, on see, et "Teine lehekülg" ja "kolmas lehekülg" asemel võiks olla järgmise lehe märksõna ("välimus" jne). Samas ei oska ma hinnata seda erivajadusega inimese seisukohat, võib-olla neile on just parem, et on kirjas teine "teine lehekülg", sest see teeb arusaadavamaks, et infot on veel.

Algaja kohta on leht väga hästi tehtud, mulle eeskujuks, sest minul endal koduleht nii hästi välja ei tulnud.

Leht valideerus, niiet laht on ligipääsetav igale brauserile ning ma arvan, et ka erivajadustega inimene saab seal kodulehel viibides kenasti hakkama.

Kasutatud allikad:

Hindamise alus: Kikkas,K(2009)Ligipääsetav Internet. Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed.Loengumaterjal. Tallinna Ülikool

kodutöö IV

Valisin need kaks tugitehnoloogia aparaati seetõttu, kuna mind ennast huvitavad asjad, mis on seotud vaegnägijatega ning need kaks masinat tundusid just sellised, mis võiksid olla vajalikud inimestele, kellel on nägemis erivajadus.

Ekraanilugeja (alumisel pildil) on tarkvarasüsteem, mis püüab tuvastada ekraanile kirjutatud teksti. Tulemus saadetakse kas kõnesüntesaatorile, punktkirjamonitorile või -printerile. See on mõeldud nägemisvaegustega inimestele, et nad saaksid samuti tunda ennast ühiskonda kaasatuna ja selleks, et teha erinevaid toiminguid ( näiteks lugeda uudiseid, teha kodutöid jms selle abil) .

Ekraanisuurenduse (ülemisel pildil) puhul kasutakse tarkvaralahendusi, mis töötavad niinimetatud virtuaalluubi põhimõttel, see tähendab, et vajalikku ekraaniosa suurendatakse (tavaliselt suurendatakse kirja 2-16 korda). Ekraanisuurendus on mõeldud selleks, et vaegnägijal oleks parem seda lugeda.

Võrreldes ekraanisuurendusega on ekraanilugeja kommertstarkvara, mida on võimalik kasutada paljude programmidega, näiteks Emacspeak (mis sobib erinevatele operatsioonisüsteemidele), Speakup, Windows XP, MacOS X-le. Samas ei pruugi kõik operatsioonisüsteemid sobida erinevate tarkvaradega. Samal ajal on ekraanisuurendus peamiselt kasutatav Windowsi tarkvaraga ja ka Linuxi tarkvara. Mis veel on erinevus, on see, et Ekraanisuurenduse tarkvara võib olla tasuline, kuid samal ajal Ekraanilugeja jaoks vajaminev tarkvara on uuemates arvutites juba olemas (kuigi takituseks võib saada arvutite hind, eriti just Maci oma).

Ekraanilugeja kõnesüntesaatori kõnesüntees on üldiselt saadaval neis keeltes, mida tootja välja pakub ning hetkel on asja eestindamine alles algusjärgus, kuid õnneks toetab kõnesüntesaator soome keele hääldust, mis tähendab seda, et seda on võimalik kohandada eesti keelega.

Ekraanisuurendaja probleemiks on suurendusfaktori korral, see et pilt muutub koledaks, karvaseks ning teksti on raske lugeda, mistõttu ekraanisuurendaja on kvaliteetsem ja paremini kasutatav (just heliväljundi tõttu) ning samuti on see vähem aeganõudev. Mis veel ekraanisuurendaja kahjuks räägib on see, et mõni programm üritab automaatselt fokuseeruda enda arvates kõige tähtsamale ekraaniobjektile kuigi kasutaja sooviga ei pruugi see kokku langed.

Kasutatud allikad: http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia