Ma valisin virtuaalkogukonnaks Toidutare.ee lehekülje. Nimetatud veebilehele saab pilgu peale visata siit. Valisin selle lehekülje just seetõttu, et käin pidevalt seal uurimas/avastamas uusi toidumaailma retsepte ja muud huvitavat. Sellelt lehelt saab kindlasti abi algaja söögitegija. Sealt võib leida palju toite, mis inspireerivad inimest uute toitude genereerimisel.
Olles toidutare kasutaja on võimalik ka foorumites käia ning jagada oma teadmisi, kogemusi ja muud huvitavat. Lehekülje retseptiribriik meeldib mulle seetõttu, et on süsteemne, st et toidud on ära jagatud kategooriate järgi (nt hommikusöögid, praed, magustoidud, rahvusköögid jne).
Toidutare veebikeskkonnas on võimalik kommenteerida kõigil inimestel, st nad võivad kasutada varjunimesid ehk siis nad on anonüümsed. Kuid veebikeskond on kehtestanud reeglid, et roppusi ja muid solvavaid väljendeid kasutades, kustutatakse kommentaarid ära.
Ma leian, et veebileht on kasulik meile kõigile ja kindlasti soovitan ka teistele seal ringi vaatamas käia ;)
Carita koduleht
Ma siis püüan analüüsida Carita kodulehte.
Carita koduleht on väga hästi kujundatud. Mulle meeldib kodulehe taust, mis on pruuni värvi ning tekst on helepruunil taustal, mis teeb teksti lugemise selgemaks/paremaks. Ka pilt on hästi pandud, ei ole liiga suur ega väike, piisavalt suur ning ei jää jalgu.
Teema valikul on Carita lähtunud sellest, et tal endal on ka Tiibeti Mastif. Mis mulle meeldib, on see, et tal on pilte oma koerast. Seega piltide litsenseerimis küsimust ei teki.
Tagasitulles kodulehe analüüsi juurde, siis on seal olemas viited, kust leiab rohkem informatsiooni (peale klikates). Samuti on lehekülg oma vahel lingitud, mis teeb kodulehel liikumise sujuvamaks. Pääseb ilusti edasi ja tagasi. Ainuke, mis võiks olla tesitmoodi linkimse puhul, on see, et "Teine lehekülg" ja "kolmas lehekülg" asemel võiks olla järgmise lehe märksõna ("välimus" jne). Samas ei oska ma hinnata seda erivajadusega inimese seisukohat, võib-olla neile on just parem, et on kirjas teine "teine lehekülg", sest see teeb arusaadavamaks, et infot on veel.
Algaja kohta on leht väga hästi tehtud, mulle eeskujuks, sest minul endal koduleht nii hästi välja ei tulnud.
Leht valideerus, niiet laht on ligipääsetav igale brauserile ning ma arvan, et ka erivajadustega inimene saab seal kodulehel viibides kenasti hakkama.
Kasutatud allikad:
Hindamise alus: Kikkas,K(2009)Ligipääsetav Internet. Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed.Loengumaterjal. Tallinna Ülikool
Valisin need kaks tugitehnoloogia aparaati seetõttu, kuna mind ennast huvitavad asjad, mis on seotud vaegnägijatega ning need kaks masinat tundusid just sellised, mis võiksid olla vajalikud inimestele, kellel on nägemis erivajadus.
Ekraanilugeja (alumisel pildil) on tarkvarasüsteem, mis püüab tuvastada ekraanile kirjutatud teksti. Tulemus saadetakse kas kõnesüntesaatorile, punktkirjamonitorile või -printerile. See on mõeldud nägemisvaegustega inimestele, et nad saaksid samuti tunda ennast ühiskonda kaasatuna ja selleks, et teha erinevaid toiminguid ( näiteks lugeda uudiseid, teha kodutöid jms selle abil) .
Ekraanisuurenduse (ülemisel pildil) puhul kasutakse tarkvaralahendusi, mis töötavad niinimetatud virtuaalluubi põhimõttel, see tähendab, et vajalikku ekraaniosa suurendatakse (tavaliselt suurendatakse kirja 2-16 korda). Ekraanisuurendus on mõeldud selleks, et vaegnägijal oleks parem seda lugeda.
Võrreldes ekraanisuurendusega on ekraanilugeja kommertstarkvara, mida on võimalik kasutada paljude programmidega, näiteks Emacspeak (mis sobib erinevatele operatsioonisüsteemidele), Speakup, Windows XP, MacOS X-le. Samas ei pruugi kõik operatsioonisüsteemid sobida erinevate tarkvaradega. Samal ajal on ekraanisuurendus peamiselt kasutatav Windowsi tarkvaraga ja ka Linuxi tarkvara. Mis veel on erinevus, on see, et Ekraanisuurenduse tarkvara võib olla tasuline, kuid samal ajal Ekraanilugeja jaoks vajaminev tarkvara on uuemates arvutites juba olemas (kuigi takituseks võib saada arvutite hind, eriti just Maci oma).
Ekraanilugeja kõnesüntesaatori kõnesüntees on üldiselt saadaval neis keeltes, mida tootja välja pakub ning hetkel on asja eestindamine alles algusjärgus, kuid õnneks toetab kõnesüntesaator soome keele hääldust, mis tähendab seda, et seda on võimalik kohandada eesti keelega.
Ekraanisuurendaja probleemiks on suurendusfaktori korral, see et pilt muutub koledaks, karvaseks ning teksti on raske lugeda, mistõttu ekraanisuurendaja on kvaliteetsem ja paremini kasutatav (just heliväljundi tõttu) ning samuti on see vähem aeganõudev. Mis veel ekraanisuurendaja kahjuks räägib on see, et mõni programm üritab automaatselt fokuseeruda enda arvates kõige tähtsamale ekraaniobjektile kuigi kasutaja sooviga ei pruugi see kokku langed.
Tänapäeval on tehnika muutunud inimeste elu lahutamatuks osaks. Ilma selleta oleks raske hakkama saada, sest seda vajame me samamoodi nagu õhku, vett ja toitu. Tehnika arenengu käigus kujunes välja teadusharu informaatika, mille abil on loodud toimiv veebikeskonna süsteem ja palju muud vajaliku. Eriti oluline on selle olemasolu erivajadustega inimestele, sest see annab neile võimaluse elust osa saada, olla iseseisvam, jagada oma mõtteid jne.
IT on avanud erivajadustega inimestele palju uksi. Tänu sellele ollakse ühiskonda palju enam kaasatud ning julgetakse avaldada oma ideid. Näiteks on loodud palju erinevaid tugisüsteeme, mis on muutnud puuetega inimeste palju elu kergemaks ja täisväärtuslikumaks. Loomulikult ei ole tugisüsteemide olemasolu nii lilleline kui võiks arvata, sest nagu on teada, siis tasuta lõunaid ei ole olemas. Tugisüsteeme ei pruugi kõik abivajajad kätte saada, kuna neil puuduvad selleks materiaalsed võimalused.
Samamoodi on oluline fakt see, et Internett on aidanud kaasata puuetega inimesi füüsiliselt erinevatesse keskkondadesse. Nüüd on võimalus leida informatsiooni kiirelt ja mugavalt, ilma, et peaks kodust lahkuma, sest paljudel ei ole tagatud ligipääsu erinevatele teenustele väli -ja sisekeskondades (nt pangaautomaadid, sissepääs erinevatesse asutustesse jne). Näiteks võib tuua Tallinna Ülikooli pea-ja keelte maja. Seal ei ole võimalik rattastooli inimesel liigelda, sest puuduvad kohandused nin just seetõttu on hea, et on loodud erinevaid võrgusüsteeme (e-õpe, videoloengud jne), mille abil saab erivajadusega inimene osaleda ümbritsevas keskkonnas.
Infotehnoloogia arengu olemasolu on vajalik ka spetsialistidele, kes tegelevad erivajadustega inimestega. On loodud palju erinevaid õppeprogramme, tarkvarasid, meditsiinaparatuure, millega on septsialistil kergem opereeida ning orienteeruda nii nimetatud patsendiga koostööd tehes.
Ka meelelahutus on muutunud kättesaadavamaks, mis mõnikümend aastat tagasi võis olla lausa võimatu. Puuetega inimene saab kasutada erinevaid interneti rakendusi, leida informatisooni erinevate südmuste kohta jne. Läbi selle on puuetega inimesel võimalik ennast tunda kui samaväärset teistega.
Mida aeg edasi, seda enam võib märgata, kui vajalik on infotehnoloogia erivajadustega inimestele, sest seeläbi on võimalik neil ennast teostada, avaldada oma mõtteid, olla kaasatud ühiskonda.
